Kui ma pühapäeval (21.08.2011) Tallinnasse jõudsin, olin ma suht laip. Sellele päevale eelnesid tööpäevad-ööd, mis kestsid kumbki vähemalt 13 tundi ja Tallinnasse minek oli ka suht otse töölt. Tallinna ma sain tasuta (loe:olgu tänatud mu kallid sugulased). Tallinnas ma käisin Indiogolaste kontserdil ja jäin üsna rahule (loe: ma kuulan neid praegu taustaks). Lepingusõlmimine meie uuele villale möödus nagu meeletu infokogusmidasaealeseisuudasarealiseeriendale. Asjaajamist oli ka oma kogus ja kõndimist oli palju ja üleüldse tahaks lihtsalt lamada kuskil tühjuses, keset vaikust ja nautida seda, et keegi helista ja ei nõua midagi. Okei, ma tean, et siinkohal oleks ilmselt võimaluseks telefoni väljalülitamine, aga kahjus ei anna vist väljalülitada ülejäänud segavaid faktoreid. (ilmselt annaks, aga kriminaalasja ma endal kaelas ei jaksa kanda)
Nüüd, peale meeletuid päevi Tallinnas, olen ma taas kodus .. ja see on hea. Ma hindan taas oma kodu. Ainuke häiriv tegur on see, et ma pean herbaariumi kokku klopsima. Ja korterisse mööbli jebima. Tööl pean ka käima. Ühesõnaga, igav vist nagu ei hakkaks.
Mis ma siia ikka oskan kirjutada .. elus olen rsk.
J. Lo
No comments:
Post a Comment