Now there is a final reason I think that Jesus says, "Love your enemies." It is this: that love has within it a redemptive power. And there is a power there that eventually transforms individuals. Just keep being friendly to that person. Just keep loving them, and they can’t stand it too long. Oh, they react in many ways in the beginning. They react with guilt feelings, and sometimes they’ll hate you a little more at that transition period, but just keep loving them. And by the power of your love they will break down under the load. That’s love, you see. It is redemptive, and this is why Jesus says love. There’s something about love that builds up and is creative. There is something about hate that tears down and is destructive. So love your enemies. (from "Loving Your Enemies")

Mitte, et ma täielikult usklik oleks, kuid ma siiski usun sellesse, et kõigil meil peaks olema midagi, milleaae me usume. Teinekord võib see ka keegi olla, kellesse usume. Kuigi, "miski" on midagi, millesse on lihtsam uskuda.

Vahel on lihtsalt tunne, et keegi kuskil paneb meid proovile. Meie tahet, usku, närve ja vastupidavust. Järk-järgult ja väsimatult. Ja siis mõtled, et milline karmavõlg end sellega tasa üritab teha.

Inimloomus on üks äärmiselt veider asi.. kord nagu mõistaks seda, teisalt jälle ei saa enam midagi aru. Miks tekib viha? Tülgastus? Sallimatus? Ja miks neid asju nii valus ja ebameeldiv tunda on? Miks?

Ega Avandi ja Sepp nalja vist teinud, kui panid laulu ritta sõnad, er oleme üks kannataja rahvas.


Siia on hea kõik mõtted läbisegi kirja panna. Keegi ei ütle, et oled loll ja ei vaidle vastu. Nagu ustav kuulaja, kes võtab ja hoiab endas ning teataval määral ka rahustab.