Olen oma palverännakul aka praktikal jõudmas lõppu. On jäänud ainult nädal. JA MA EI SUUDA ÄRA OODATA SEDA LÕPPU! Okei, lapsed on toredad ja ma ilmselt poetan nii mõnegi pisara sealt lahkudes, kuid elusees ei jää ma igatsema seda paberimajandust. Pool Eesti metsadest on käinud printeri hellitavate mehhanismide vahelt läbi .. ja Eesti Energia on omale omandanud nii mõnegi sendi mu rahakotist. Rahakott on üldse üks ärritavalt õrn teema. Ainult kaob sealt seda mammonat .. loodetavasti on see ikka sõna.
Otsustasin, et hakkan vist raha koguma.. et lubada endale suve lõpupäevadel üks reis kuskile kaugele, aga eks me näe, ahvatlusi on iga sentimeetri järel.

Streik tõi ka siin vahepeal mingeid lahkhelisid inimeste vahel.. Kuid, eks igaüks omab oma arvamust ning mitte keegi ei oma õigust teda sealt mätta otsast alla lükata, sest .. mitte keegi ei ole nii tugev.



J. Lo