Ei saa ma enne olla vait,

kui pole kuulnud te täit tõtt,

mis öelda mul on tüdrukust,

kes väärib kõikide te imetlust!

Ta naer, kui kevadine tuul,

mis kajab rahus üle maja

See eal ei lakka tema suul

ning küsimus "kes naerab?",

seda lihtsalt me ei vaja.

Sest naer on soe, tuttav, värskendav ja mahe

ja paneb mõtlema meid kõiki

"Sandra Lillemets - ta ikka sitaks lahe!"

Need pruunid, meelad silmad

ilmselgelt vastassoolt kõik jalad alt neil viivad

Ning see süda avatud ja lahke..

mehed, ma ütlen üht

et sinna pääseda, te vaeva nähke!

Üleüldse, oli tõsiselt narr mul mõelda

et ühte luuletusse suudan öelda

kõik hea, mis kehtimas ta kohta on

sel juhul jutt peaks kulgema kui maraton!

Mis peamine, ta hoolib must

ja hoiab endas südikust,

et näidata nii tihedasti

me mõtleme, et koos me sõbrad igavesti!

Kunagi Sandrale kirjutasin :)



J. Lo