Täna ärgates ma avastasin ja selgitasin enda jaoks nii mõndagi. Nimelt alles ükspäev lugesin oma vana blogi ja siis seda nüüd siin ja avastasin, et mu loomungulisus, fantaasialend ja kirjaoskus on kadunud. Võinoh, mitte kadunud otseselt, vaid pigem nagu on muutunud igavaks lugeda.. ka mulle endale. Ja see on nukker.
Ma olen üritanud leida põhjuseid, miks see nii on ja ma vist leidsin selle. Varem blogi kirjutades, olin ma pidevalt alateadlikult kurb ja surutud raamidesse. Ma teadsin, et kui ma tahan millestki kirjutada nii, nagu see on, siis ma pean selle kuidagi kujundlikult kirja saama. Nii, et asjaosalised aru ei saaks v asjasse mitte puutuvad teada ei saaks. Nüüd aga on see, et mu elu on võtnud suuna ideaalsuse suunas ja mul ei ole enam niiöelda selliseid põnevaid eluseiku, mida siin kõigile kuulutada. Ja see tekitab mulle must endast ühe äärmiselt igava inimese pildi. Ometi ei saa ma öelda, et mu elu igav oleks. Üks kuradi fucked up shit.
Mh. Tegelikult ma ju tean, et ei ole palju neid, kes seda blogi peale mu enda loeks, kuid siiski.
Eniveis, eilne oli suht nunnukas. Madis käis minukal ja tõi mulle niipalju erinevaid asju: terve suure kobara banaane, 2 pomelot, 2 liitrit apelsini mahla ja theraflud(millega ma oma keele 2 korda ära kõrvetasin). Oli äärmiselt tore teda üle pika aja näha. Siuke värskendav, kui nii öelda saab.
Aare aga ei jõudnud mulle külla .. põhjus lihtne - ta valge tõld ei tahtnud külma ilma tõttu käivituda. Aga ta lubas oma südame juures soojana hoitud lille mingi aeg hiljem tuua.
Kui nüüd oma tervisest rääkida, siis ma küll pole ennast kraadinud, kuid tundub, et palavikku pole. Ometi on mingi räige köha ja tekkimas nohu. Need kaks kooslusena on vihatuimad asjad siin maailmas üldse mu jaoks. Aga pole hullu. panustame sellele, et theraflu nad peletab. Minu üllatusena mu söögiisu igapäevaga väheneb .. kuigi võiks arvata, et kuna ma olen teel tervenemise poole, et siis just see tõuseb. Veider.
Ja muide, need kolm sõna sain öeldud ilma vistita. Ma olen uhke, sest ma olen kindel, et mu tunded on reaalsed ja need jäävad kestma. Ja tundub, et kingitus siiski ka meeldis :) mi sou häppi.
Kui pesu pestud, siis üritan magada.. kõik kondid ja lihased pidevalt tuletavad meelde, et nad siiski eksisteerivad. Oivaline.
Siiralt teie,
J. Lo
No comments:
Post a Comment