Mulle meeldib, kuidas mu elu muutub pidevalt. Vahel ma siiski tunnen, et mõned muutused ja sammud siin ei ole just minu tassike teed, kuid lõppkokkkuvõttes .. see kõik vist siiski teeb head. Ma tahaks kohata siiralt inimest, kes vähemalt kasvõi pooltki nii segaduses olev ja segadust tekitav oleks, kui seda olen mina. Ma arvan, et me saaks üksteist konkreetselt segaduseks rääkida. See oleks põnev. Ja taaskord.. segadust tekitav.
Samas..tahaks eemale, eemale kõigest(siinkohal ei saa öelda, et kõigist, siiski). Ja jõule tahaks. Ja kelgutada. Ja veeta kvaliteetaega inimestega, kellega ma seda tõsiselt veeta ka tahaks. Ma tahaks olla vahelduseks see, kes ma olen. Mitte see, kellena on harjutud mind nägema. Mõistad? Ei? Mina ka mitte. (ilmselt on see probleem). Probleem on see, et ma tahan olla.

Ja ma värvin kerasid.. siniseks. Ma arvan, et see on totaalselt normaalne.



http://www.youtube.com/watch?v=NdYWuo9OFAw